Cause even when I dream of you. The sweetest dream would never do.

Noniii püssid, kuidas oma jõulud siis veetsite? Sõite ennast paksuks, suplesite vahuveinis ja seksisite ennast oimetuks? (Tšauuu Anu Saagim!) Kui jah, siis soovin õnne, teil olid ägedad pühad. :D

Igatahes, mis te selle aasta superstaarisaate võitjast arvate?

Minujaoks sai saade läbi siis kui Kene välja läks ja mind see superfinaal eriti ei huvitanud, kuna Birgit ja Ott on mõlemad minujaoks sellised ühtemoodi head, kuid Kenest nad paremad küll polnud.

Kene rokkis kõigil sokid jalast ja see on fakt, tal ei olnud tõesti just kõigeparem hääl, aga see ei olnudki selle saate mõte. Saate mõte oli leida superstaar, keegi kelle on see x-faktor. Võitis aga Ott, kena nunnu noormees, kes on väga Ivolinnalik. Sellesmõttes, et kogu Eesti armastab teda, aga välismaal ta kellelelgi peale ei läheks.

Nii, tegelikult oleks mul teile, mu vähesed lugejad, üks väike uudis ka. Kohe-kohe, paari minuti pärast ilmub siia lehele üks väike küstlus, kus ma küsin teie arvamust, kas ma peaksin oma blogi edasi kirjutama ja kui jah, siis kui tihti.

Aga seniks ma sooviksin teile ilusat aastalõppu ja rokkige siis aastavahetusel sajaga. Minueest ka, kes ma pean mõne nõmeda geelipede pärast koduarestis olema.

Olge mõnusad!

Pole midagi parata, elu tahab sind karata ja see raibe on sihikindel ja pärast ei vabanda...

Nii, esiteks ma vabanadan selle postituse pealkirja pärast. Loodan, et see ei olnud liiga ropp, kuid mitte üksi muu fraas ei suudaks mu meeleolu praegu paremini väljendada.

Ma ei saa aru kuidas kõik halvad asjad suudavad ühekorraga juhtuda, täielik müstika. Apsoluutselt kõik on valesti, isegi lumi tuli minu vihastamiseks maha.

Koolis on ka halvasti: mu hinded pole ammu nii halvad olnud ja kuigi selleks neljapäevaks peaksid olema kõik hinded väljas, ei ole sellist tunnet küll, et kohe-kohe on veerandilõpp. Iga päev on mingi nõme kontrolltöö.

Sõprade rindel olen ka pettunud/solvunud. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma ei saa sellest isegi mitte rääkida, sest Nad ise ei tea, et mina tean mida nad tegid ja kui see välja tuleks solvuks inimene, kes mulle sellest rääkis. Keeruline!!!

Ma ise olen ka viimasel ajal nagu maeiteamis asi käitunud. MA EI OLE TEGELIKULT SELLINE, ausalt!

Ma lõpetan selle mõttetu postituse ja maitea lähen lõigun veene võimidagi. Ei tegelikult, nii masenduses ma ka pole. :D

PS! Ma tõsiselt soovitan kuulata Paksu Matu laule: nii ägedad!

She´s fine as hell..

Hetk tagasi kallasin ma endale saapaviksi sülle. Sellistel hetkedel on kaks võimalust: Vihastada viksi, saabaste, iseenda ja üleüldse kogu maailma peale. Teine võimalus on naerda ja öelda s*it happends.

Ei tea küll kumma variandi ma valisin? :D

Igatahes, ma olin JÄLLE haige, õõh, see asi viskab juba üle. Nüüd olen küll terve, aga siiski on mul vähemalt üks töö järgi teha ja homseid Saksa keele sõnu mul pole. Aga sellest hoolimata on elu lill. :)

Muide, kuidas teie jõulu meeleoluga on? Kühveldate näost mandariine sisse ja küpsetate piparkooke? Või teete minu stiili (eirate niikaua neid kui vaid annab)?

Ja üks palve oleks ka, te võiksite MINGISUGUSTKI tagasisidet anda.. Palun, palun, palun!

Love me or hate, that is the question.

Teate mis meil hetkel ahjus on? Piparkoogid, böö. Ma olen see aasta täielik grinch. MA EI TAHA JÕULE! EI, EI, EI!



Homme on Seks ja Linna viimane osa. Õudne, sest tavaliselt lõppevad minu päevad just selle sarja vaatamisega. Ja mida ma nüüd siis teen, lähen kell kümme magama? Okei, võibolla see polekski nii halb mõte, saaks välja puhatud ja bläbläblä aga ma ei taha, et see supersari lõppeks.

Kui ma esimest korda vaatasin Seks ja Linna filmi elasin ma sellele nii sisse, et ma ei oleks olnud imestunud kui ma oleksin millegi oma arvutiekraani poole teele saatnud kui Mr.Big lolliks läks ja pulma ei ilmunud.

Kõik mis vähegi Seks ja linnaga seondub köidab mu tähelepanu. Ma arvan, et mu armastus selle vastu on nii suur, sest ma ise tahakisn just niimoodi 20 aasta pärast elada. Ilusad riided, seksikad mehed, unistuste töökohad ja maailmaparimad sõbrannad.

Ma olin sel nädalal kaks päeva kodus haige ja selle aja jooksul jõudsin ma mitte ainult kolm raamatut läbi lugeda vaid ka palju mõelda. Näiteks jaotasin ma mõttes kõik oma sõbrannad ära Carriedeks, Samanthadeks, Charlottedeks ja Mirandadeks. Vinge.



Niiet, kui te tõesti tahate mulle midagi kinkida jõuludeks, siis oleks super kui selleks oleks Seks ja Linna film või seriaali kõik osad dvd´l. Aitäh, aitäh, aitäh.





Muide, viisakas oleks vist andeks paluda, et ma pole juba kuu aega kirjutanud aga ma ei tee seda. Ma ütlesin juba kohe alguses ju, et kirjutan siis kui mul on aega, mitte sundviisiliselt.

Bläbläblä

Mis on vabadus?

Vabadus on see, et vaheaja esimesel hommikul on su koolinädala äratuskell sisse jäänud ja see hakkab kell 6,45 helisema. Esimese hooga tuleb sul paanikahoog, kas ma hilinen JÄLLE kooli? Kuid paari hetke pärast jõuab sulle kohale, et on vaheaeg ja sa ei peagi kuhugi minema. Sa võid kogu päeva teki all lösutada, räpsu süüa ja naistekaid vaadata. Või just vastupidi, sõpradega üks mõnus ja sisutihe päev veeta.

KUID, ma ei tahtnud sellest rääkida. :D :D (mulle tuli just meelde, et peaaegu iga postituse alguses hakkan ma hoopis teisest teemast jahuma.)

Ma tahtsin rääkida hoopis jõuludest. Paari päeva eest autoga sõites räägiti raadios jõuludest. Seal väideti, et jõulud on ukse ees ja ei teeks paha jõulukingid ära osta. STOPP!

Mulle meeldivad jõulud, kuid ma ei soovi oktoobri kuus selle peale mõelda. Praegu sooviksin ma nautida veel sügisilmi. Pealegi, mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen hakanud ma lund vihkama. Väiksena mulle meeldis lumes mässata, kuid praegu sooviksin ma, et lund ei tulekski maha. Või siis ainult 24. detsembril.

Ning need jõulukingid. Sõbrapäev on juba muudetud ülemaailmaliseks ostlemispühaks. Palun jätke need jõulud siis rahule. Muidugi mulle meeldib kingitusi saada, kuid jõuludes on ka palju muud.

Mnjaa.

Niivõrd vahva on elada Lasnamäel. Kõik oskavad Eesti keelt ja mitteükski vene rahvusest tädike ei ole endale poolt liitrit lõhnaõli peale kallanud. Või mitte ükski jorss ei tule ässama kuskil bussis.
... või siis mitte.



Ma kõnnin sellest sildist vähemalt kaks korda päevas mööda. Kaks korda päevas pean ma tõdema, et elan lollidemaal. Peale selle, teisipäeval teatas üks vene mutike mulle, et ma olen kuradi raibe. Jehhu!

These boots are made for walking, and that's just what they'll do,

Sellel aastal sügissaapaid ostes juhtus küll midagi imelikku. Tavaliselt on nii, et kui ma koos emaga saapaid/kingi ostan on temaarust kõikidel jalavarjudel liiga kõrge konts. Aga seekord ma isegi ei tahtnud kõrge kontsaga saapaid. Hmm, ma olen vist viimsegi oma mõistuse kaotanud.

Miks on nii, et isegi kui ma midagi ilusat eesti poodidest leian on nad nii fucking kallid? Kurat, ma ütlen. KURAT!
Igatahes, järgmisi saapaid ma lihtsalt vajan, VAJAN!

Okei, tunnistan ma ei vaja neid, aga need näevad nii kihvtid välja, et ma ei suutnud neid siia panemata jätta. :D