pekkispekkispekkis

Mu juuksed on nii pekkis. Oi kuradi kurat. :/:(

Eurovisioon 2010. Minu top 10

Ma vaatasin ka eile eurovisiooni, nagu enamus eestlastest. Võitjaga olen enam-vähem rahul, kuid minut topis ta esimest kohta ei saanud. Belgiast on kahju, kindlasti oleks võinud parema kui kuuenda koha saada, kuid kui Eesti eelmine aasta kuuenda koha sai olime kõik ju ülirahul. Aga läks kuidas läks. Ps! Eesti sai oma eelvoorus 14. koha. Jälle ulme, tegelikult oli ju täitsa okei laul.

1. Belgia.

Piisab ainult sellest, et lavale saata ilus mees kitarriga ja minu hääl on juba saadud.

2. Prantsusmaa

Selle suve peolaul. Kindlasti.

3.Aserbaidžaan.

Ma kuulsin seda laulu esimest korda finaalis, ja tänu sellele, et ta mulle nii hästi meelde jäi saab ta minult juba kolmanda koha.

4.Saksamaa.

Armas tüdruk, mõnusa inglise keelega.

5. Bosnia ja Hertsegoviina

See mees liikus laval nii vabalt ja mõnusalt, nagu teeks seda igapäev. Tegelikult on aga õpetaja.

6. Türgi

Erines teistest ja tänu sellele jäi hästi meelde ja sai 6. koha.

7.Island

Kuigi Õhtuleht sõimas seda naist paksuks, mõttetuks mammiks läks mulle peale küll. Jäi kummitama.

8.Rumeenia

Seda laulu polnud ma samuti enne kuulnud aga kindlasti leiab see laul koha minu playlistis.

9. Serbia

Nii nunnu ja armas poiss, ja laul on ka kihvt. :D

10. Moldova

Poolfinaalis oli ta mul kohal 16, ehk sellest hullem oli ainult Venemaa. Eile tundus aga suht ok laul.

I´m baaack.

Yoyoyooo, ma olen tagasi Tallinnas, tegelikult olin juba eile aga ma liiga väsinud. Miks ma muidu täna kella neljani magasin. See Saaraemaa trip oli tegelikult nõmedam kui ma lootsin, et ta tuleb. Aga on ka hullemaid olnud.

Igatahes, ma lubasin teile sellest pilte sellest pluusist ja siin nad on

I forget about this evil world when he hold me...

• Eesmärk: Õmmelda pluus

• Takistused: Peaaegu olematud oskused ja kohustus 16.15 bussijaama jõuda
  
• Tagajärjed: Väga vihane ema(bussijaama minek ununes), väga vihane õde(hoopis tema pidi sealt läbi astuma), ning suht ok välimusega pluus.
  
• Kulunud aeg: üle kolme/nelja tunni.

Pilte pluusist näete hiljem kuna hetkel ei viitsi neid arvutisse laadida ja mul veel 101 asja vaja teha enne homset Saaremaale minekut.

Bye-Bye!

Suslikud:

SO WHAT?

Eksam läks pekki aga so what, ei huvita. Ja teie peaksite ka hoopis koolilõppu nautima, mitte enam põdema.

Cute as Bambi

Hello, hello!

Ma ei ole jälle siia nii kaua kirjutanud, aga suvi ju. Ja kooli lõpp. Ja aeg enne elu esimest eksamit. ja just eksam tekitab mulle peavalu, ja muidugi, see ei ole nii tähtis ega raske kui 12. klassi eksam, aga siiski, elu esimene ju.

Igatahes, minu elu viimane nädal on väga rutiine olnud: Hommikul jooksen kooli, koolist jooksen koju tagasi, siis tunniks/paariks rõdule päevitama, siis teen süüa ja siis väsinuna voodisse, ja nii pm iga päev. Uskumatu või mitte aga mulle selline rutiin isegi meeldib, väga lebo.

Täna, päevitades, lugesin ma raamatut "Marley ja mina" nutsin ma nagu väike laps. Ei, see oli kõvasti hullem, ma nutsin enda pea valutama ja näo paiste. Ma ei olnud seda filmi enne näinud, kuid teadsin mis seal toimuma hakkab. Siiski ma ei uskunud, et see nii kurb oli, kuskil 2-3 viimast peatükki lugesin ma nii, et pisarad voolasid. Ja kohe väga kub oli. Pikemalt ei tahaks ma sellel teemal peatuda, sest kui on veel keegi, kes ei ole seda raamatut lugenud siis neil oleks seda siis suht igav lugeda.

Ja hiljem hakkasin ma enda koera igatsema, hetkel on mu vanemad teises Eesti otsas puhkamas ja tema on nendega. Minu koer on kõige nunnum, kõige totum ning ühtlasi ka kõige targem. Ta saab kohe seitsme aastaseks, ent käitub ikka nagu kutsikas. Ta on kõige ilastavam, kõige võimatum, tugevaim(proovige vaid temaga läbi rahva kõndida), kõige raskem( eriti meeldib talle oma 20-kiloga sinu peal tatsuda). Ta on minu musi, ning jah, ta hüüdnimi on Kiisu, aga see teeb ta isegi veel armsamaks.

Ja üks supernunnu Ossu on ka mul.

Ning üks väike nipp ka, ma tean, et paljud maadlevad sääsehammustsustega. Selle vastu aitab see, kui neid kohti, mis sügelevad õunaäädikaga hõõruda. Veits kipitab küll, aga vähemalt hijlem enam ei sügele.

Päeva parim nali.

Mu klassivend ütles, et ta pole enam laps, olles eelnevalt mu teise klassivenna pluusi peale nätsu visanud ja mu klassiõe pluusi suunas tatikuuli(pigem nagu palli, aga okei) visanud, mis, otseloomulikult ka pihta läks.
Tere tulemast lollidemaale!

Ps! Ilusat reedet!