Monday, December 28, 2009

Cause even when I dream of you. The sweetest dream would never do.

Noniii püssid, kuidas oma jõulud siis veetsite? Sõite ennast paksuks, suplesite vahuveinis ja seksisite ennast oimetuks? (Tšauuu Anu Saagim!) Kui jah, siis soovin õnne, teil olid ägedad pühad. :D


Igatahes, mis te selle aasta superstaarisaate võitjast arvate?

Minujaoks sai saade läbi siis kui Kene välja läks ja mind see superfinaal eriti ei huvitanud, kuna Birgit ja Ott on mõlemad minujaoks sellised ühtemoodi head, kuid Kenest nad paremad küll polnud.

Kene rokkis kõigil sokid jalast ja see on fakt, tal ei olnud tõesti just kõigeparem hääl, aga see ei olnudki selle saate mõte. Saate mõte oli leida superstaar, keegi kelle on see x-faktor. Võitis aga Ott, kena nunnu noormees, kes on väga Ivolinnalik. Sellesmõttes, et kogu Eesti armastab teda, aga välismaal ta kellelelgi peale ei läheks.


Nii, tegelikult oleks mul teile, mu vähesed lugejad, üks väike uudis ka. Kohe-kohe, paari minuti pärast ilmub siia lehele üks väike küstlus, kus ma küsin teie arvamust, kas ma peaksin oma blogi edasi kirjutama ja kui jah, siis kui tihti.


Aga seniks ma sooviksin teile ilusat aastalõppu ja rokkige siis aastavahetusel sajaga. Minueest ka, kes ma pean mõne nõmeda geelipede pärast koduarestis olema.


Olge mõnusad!

Monday, December 14, 2009

Pole midagi parata, elu tahab sind karata ja see raibe on sihikindel ja pärast ei vabanda...


Nii, esiteks ma vabanadan selle postituse pealkirja pärast. Loodan, et see ei olnud liiga ropp, kuid mitte üksi muu fraas ei suudaks mu meeleolu praegu paremini väljendada.

Ma ei saa aru kuidas kõik halvad asjad suudavad ühekorraga juhtuda, täielik müstika. Apsoluutselt kõik on valesti, isegi lumi tuli minu vihastamiseks maha.

Koolis on ka halvasti: mu hinded pole ammu nii halvad olnud ja kuigi selleks neljapäevaks peaksid olema kõik hinded väljas, ei ole sellist tunnet küll, et kohe-kohe on veerandilõpp. Iga päev on mingi nõme kontrolltöö.

Sõprade rindel olen ka pettunud/solvunud. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma ei saa sellest isegi mitte rääkida, sest Nad ise ei tea, et mina tean mida nad tegid ja kui see välja tuleks solvuks inimene, kes mulle sellest rääkis. Keeruline!!!


Ma ise olen ka viimasel ajal nagu maeiteamis asi käitunud. MA EI OLE TEGELIKULT SELLINE, ausalt!


Ma lõpetan selle mõttetu postituse ja maitea lähen lõigun veene võimidagi. Ei tegelikult, nii masenduses ma ka pole. :D



PS! Ma tõsiselt soovitan kuulata Paksu Matu laule: nii ägedad!

Wednesday, December 2, 2009

She´s fine as hell..


Hetk tagasi kallasin ma endale saapaviksi sülle. Sellistel hetkedel on kaks võimalust: Vihastada viksi, saabaste, iseenda ja üleüldse kogu maailma peale. Teine võimalus on naerda ja öelda s*it happends.


Ei tea küll kumma variandi ma valisin? :D


Igatahes, ma olin JÄLLE haige, õõh, see asi viskab juba üle. Nüüd olen küll terve, aga siiski on mul vähemalt üks töö järgi teha ja homseid Saksa keele sõnu mul pole. Aga sellest hoolimata on elu lill. :)



Muide, kuidas teie jõulu meeleoluga on? Kühveldate näost mandariine sisse ja küpsetate piparkooke? Või teete minu stiili (eirate niikaua neid kui vaid annab)?


Ja üks palve oleks ka, te võiksite MINGISUGUSTKI tagasisidet anda.. Palun, palun, palun!