Bläbläblä

Mis on vabadus?

Vabadus on see, et vaheaja esimesel hommikul on su koolinädala äratuskell sisse jäänud ja see hakkab kell 6,45 helisema. Esimese hooga tuleb sul paanikahoog, kas ma hilinen JÄLLE kooli? Kuid paari hetke pärast jõuab sulle kohale, et on vaheaeg ja sa ei peagi kuhugi minema. Sa võid kogu päeva teki all lösutada, räpsu süüa ja naistekaid vaadata. Või just vastupidi, sõpradega üks mõnus ja sisutihe päev veeta.

KUID, ma ei tahtnud sellest rääkida. :D :D (mulle tuli just meelde, et peaaegu iga postituse alguses hakkan ma hoopis teisest teemast jahuma.)

Ma tahtsin rääkida hoopis jõuludest. Paari päeva eest autoga sõites räägiti raadios jõuludest. Seal väideti, et jõulud on ukse ees ja ei teeks paha jõulukingid ära osta. STOPP!

Mulle meeldivad jõulud, kuid ma ei soovi oktoobri kuus selle peale mõelda. Praegu sooviksin ma nautida veel sügisilmi. Pealegi, mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen hakanud ma lund vihkama. Väiksena mulle meeldis lumes mässata, kuid praegu sooviksin ma, et lund ei tulekski maha. Või siis ainult 24. detsembril.

Ning need jõulukingid. Sõbrapäev on juba muudetud ülemaailmaliseks ostlemispühaks. Palun jätke need jõulud siis rahule. Muidugi mulle meeldib kingitusi saada, kuid jõuludes on ka palju muud.

Mnjaa.

Niivõrd vahva on elada Lasnamäel. Kõik oskavad Eesti keelt ja mitteükski vene rahvusest tädike ei ole endale poolt liitrit lõhnaõli peale kallanud. Või mitte ükski jorss ei tule ässama kuskil bussis.
... või siis mitte.



Ma kõnnin sellest sildist vähemalt kaks korda päevas mööda. Kaks korda päevas pean ma tõdema, et elan lollidemaal. Peale selle, teisipäeval teatas üks vene mutike mulle, et ma olen kuradi raibe. Jehhu!

These boots are made for walking, and that's just what they'll do,

Sellel aastal sügissaapaid ostes juhtus küll midagi imelikku. Tavaliselt on nii, et kui ma koos emaga saapaid/kingi ostan on temaarust kõikidel jalavarjudel liiga kõrge konts. Aga seekord ma isegi ei tahtnud kõrge kontsaga saapaid. Hmm, ma olen vist viimsegi oma mõistuse kaotanud.

Miks on nii, et isegi kui ma midagi ilusat eesti poodidest leian on nad nii fucking kallid? Kurat, ma ütlen. KURAT!
Igatahes, järgmisi saapaid ma lihtsalt vajan, VAJAN!

Okei, tunnistan ma ei vaja neid, aga need näevad nii kihvtid välja, et ma ei suutnud neid siia panemata jätta. :D

Not my cup of tea.

Okei, ma saan aru küll, et õpetaja võib iga kell teha tunnikontrolli, aga kui mul on põhimõtteliselt iga keemia tund tunnikontroll või kontrolltöö ajab see ikka juhtme kokku küll. Kõige toredam on muidugi see, et kontrolltöö tuleb hoopis teise teema peale kui pidi. Ma tõesti õppisin seekord , aga tutkit. Mu suurepärase õpetaja perekonnanimi on Mürk. Ma arvan, et ma ei peagi rohkem sõnu tema iseloomustuseks kasutama. Mürk, mis mürk. :D



Sellel veerandil olen ma bioloogias juba kahte õudukat vaadanud. Üks neist oli "Vale pööre 2" ja teise nimi ei tule mul hetkel meelde. :D Igatahes, need mõlemad filmid olid sellised kus on mindud ainult raha peale välja. Filmil kandvat sisu pole, küll aga pole kunstverega koonerdatud. Sellel ajal kui teised võpatasid, pidin mina naerupahvakaid tagasi hoidma. Mitte keegi ei saa ju kunstverega kokku mäkerdatud meest õudsaks pidada?

Küll aga on minuarust õudne film" The happening". Filmi põhimõtte on see, et taimed hakkavad õhku saatma mingeid aineid mis panevad inimsed ennast ära tapma. Kogu filmi jooksul oli vist ainult üks verine koht. Ja mulle see film tõesti meeldib. Tõsiselt pani mind mõtlema, et mis siis saaks kui ka tegelikult peaks selline asi juhtuma.

Mida ma siis teeks? Mida mu perekond siis teeks?







Ma arvan, et kõik inimesed on näinud filmi "Gigolo mees", see oli veel enam-vähem. Kuid filmi järg on ju alla igasugust arvestust. ei ole enam seda huumorit seal. Isegi see pimp ei suutnud mind naerma ajada. Lihtsalt, kohutavalt mage film oli. :(



Kas teile ei tundu, et septmebri kuu läks nii kiiresti? Mul on veel nii selgelt suvi meeles, ja voila, täna on juba esimene oktoober. Masendav!