Nii, esiteks ma vabanadan selle postituse pealkirja pärast. Loodan, et see ei olnud liiga ropp, kuid mitte üksi muu fraas ei suudaks mu meeleolu praegu paremini väljendada.
Ma ei saa aru kuidas kõik halvad asjad suudavad ühekorraga juhtuda, täielik müstika. Apsoluutselt kõik on valesti, isegi lumi tuli minu vihastamiseks maha.
Koolis on ka halvasti: mu hinded pole ammu nii halvad olnud ja kuigi selleks neljapäevaks peaksid olema kõik hinded väljas, ei ole sellist tunnet küll, et kohe-kohe on veerandilõpp. Iga päev on mingi nõme kontrolltöö.
Sõprade rindel olen ka pettunud/solvunud. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma ei saa sellest isegi mitte rääkida, sest Nad ise ei tea, et mina tean mida nad tegid ja kui see välja tuleks solvuks inimene, kes mulle sellest rääkis. Keeruline!!!
Ma ise olen ka viimasel ajal nagu maeiteamis asi käitunud. MA EI OLE TEGELIKULT SELLINE, ausalt!
Ma lõpetan selle mõttetu postituse ja maitea lähen lõigun veene võimidagi. Ei tegelikult, nii masenduses ma ka pole. :D
PS! Ma tõsiselt soovitan kuulata Paksu Matu laule: nii ägedad!
No comments:
Post a Comment