Alustuseks räägiksin ma endast natuke. Võipigem sellest, mis minuga viimasel ajal lahti on. Ma olen täielikult liimist lahti. Koolis loen tunde, kuna minema saaks ja kojujõudes on kõigeparem koht voodi. Mittemingisugustki meeleolu ei ole. Tervis ka natuke käest ära: pea kõib tihti ringi ja käed on nõrgad. Ning loomulikult see väsimus. Igal lõunal on selline tunne, nagu oleks just 15 km maha jooksnud. Missest, et tegelikult olen enamuse päevast kodus passinud.
Eile oli sõbrapäev. Mina seda ei tähista, mõttetu kommertspüha. Sellesmõttes, et kas siis kui ma olen kõikidele oma sõpradele mingid totakad südametega tassid ja minikarud kinkinud, kas siis hoolin oma sõpradest rohkem? Vaevalt, pealegi ametlikult on sellel päeval hoopis teine tähendus. See on püha mida peetakse kahe inimese vahel, mitte 50 sõbraga.
Ja lõpetuseks ka natuke ilmast. MIDA KURADIT, NAGU?! Kuidas saab nii olla, et veebruari kuu keskpaigas on -5 kraadi ja lund on kõikkohad täis. Ma isegi ei räägi sellest, et mul on maailma kõige libedamad saapad ja päevas libisen ma umbes seitsesada korda. Lihtsalt mul on sellest ilmast nii kõrini. Vastik, vastik,vastik. Igatahes, kallis ilmataat( võikesiganes, selle totaka ilma üle otstustab) minu sünnipäevani on natuke rohkem kui kuu aega. Ja täpselt nii kaua on teil aega, et see ilm korda ajada. Mina oma sünnipäeval juba lume sees ei sumpa.
Ja kuna te kõik mu lugejad, nii tulbid olite ja selle jutu suutsite läbi lugeda, siis väike ülevaade mu absoluutselt lemmikutest kingadest.
No comments:
Post a Comment