Cause even when I dream of you. The sweetest dream would never do.

Noniii püssid, kuidas oma jõulud siis veetsite? Sõite ennast paksuks, suplesite vahuveinis ja seksisite ennast oimetuks? (Tšauuu Anu Saagim!) Kui jah, siis soovin õnne, teil olid ägedad pühad. :D

Igatahes, mis te selle aasta superstaarisaate võitjast arvate?

Minujaoks sai saade läbi siis kui Kene välja läks ja mind see superfinaal eriti ei huvitanud, kuna Birgit ja Ott on mõlemad minujaoks sellised ühtemoodi head, kuid Kenest nad paremad küll polnud.

Kene rokkis kõigil sokid jalast ja see on fakt, tal ei olnud tõesti just kõigeparem hääl, aga see ei olnudki selle saate mõte. Saate mõte oli leida superstaar, keegi kelle on see x-faktor. Võitis aga Ott, kena nunnu noormees, kes on väga Ivolinnalik. Sellesmõttes, et kogu Eesti armastab teda, aga välismaal ta kellelelgi peale ei läheks.

Nii, tegelikult oleks mul teile, mu vähesed lugejad, üks väike uudis ka. Kohe-kohe, paari minuti pärast ilmub siia lehele üks väike küstlus, kus ma küsin teie arvamust, kas ma peaksin oma blogi edasi kirjutama ja kui jah, siis kui tihti.

Aga seniks ma sooviksin teile ilusat aastalõppu ja rokkige siis aastavahetusel sajaga. Minueest ka, kes ma pean mõne nõmeda geelipede pärast koduarestis olema.

Olge mõnusad!

Pole midagi parata, elu tahab sind karata ja see raibe on sihikindel ja pärast ei vabanda...

Nii, esiteks ma vabanadan selle postituse pealkirja pärast. Loodan, et see ei olnud liiga ropp, kuid mitte üksi muu fraas ei suudaks mu meeleolu praegu paremini väljendada.

Ma ei saa aru kuidas kõik halvad asjad suudavad ühekorraga juhtuda, täielik müstika. Apsoluutselt kõik on valesti, isegi lumi tuli minu vihastamiseks maha.

Koolis on ka halvasti: mu hinded pole ammu nii halvad olnud ja kuigi selleks neljapäevaks peaksid olema kõik hinded väljas, ei ole sellist tunnet küll, et kohe-kohe on veerandilõpp. Iga päev on mingi nõme kontrolltöö.

Sõprade rindel olen ka pettunud/solvunud. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma ei saa sellest isegi mitte rääkida, sest Nad ise ei tea, et mina tean mida nad tegid ja kui see välja tuleks solvuks inimene, kes mulle sellest rääkis. Keeruline!!!

Ma ise olen ka viimasel ajal nagu maeiteamis asi käitunud. MA EI OLE TEGELIKULT SELLINE, ausalt!

Ma lõpetan selle mõttetu postituse ja maitea lähen lõigun veene võimidagi. Ei tegelikult, nii masenduses ma ka pole. :D

PS! Ma tõsiselt soovitan kuulata Paksu Matu laule: nii ägedad!

She´s fine as hell..

Hetk tagasi kallasin ma endale saapaviksi sülle. Sellistel hetkedel on kaks võimalust: Vihastada viksi, saabaste, iseenda ja üleüldse kogu maailma peale. Teine võimalus on naerda ja öelda s*it happends.

Ei tea küll kumma variandi ma valisin? :D

Igatahes, ma olin JÄLLE haige, õõh, see asi viskab juba üle. Nüüd olen küll terve, aga siiski on mul vähemalt üks töö järgi teha ja homseid Saksa keele sõnu mul pole. Aga sellest hoolimata on elu lill. :)

Muide, kuidas teie jõulu meeleoluga on? Kühveldate näost mandariine sisse ja küpsetate piparkooke? Või teete minu stiili (eirate niikaua neid kui vaid annab)?

Ja üks palve oleks ka, te võiksite MINGISUGUSTKI tagasisidet anda.. Palun, palun, palun!

Love me or hate, that is the question.

Teate mis meil hetkel ahjus on? Piparkoogid, böö. Ma olen see aasta täielik grinch. MA EI TAHA JÕULE! EI, EI, EI!



Homme on Seks ja Linna viimane osa. Õudne, sest tavaliselt lõppevad minu päevad just selle sarja vaatamisega. Ja mida ma nüüd siis teen, lähen kell kümme magama? Okei, võibolla see polekski nii halb mõte, saaks välja puhatud ja bläbläblä aga ma ei taha, et see supersari lõppeks.

Kui ma esimest korda vaatasin Seks ja Linna filmi elasin ma sellele nii sisse, et ma ei oleks olnud imestunud kui ma oleksin millegi oma arvutiekraani poole teele saatnud kui Mr.Big lolliks läks ja pulma ei ilmunud.

Kõik mis vähegi Seks ja linnaga seondub köidab mu tähelepanu. Ma arvan, et mu armastus selle vastu on nii suur, sest ma ise tahakisn just niimoodi 20 aasta pärast elada. Ilusad riided, seksikad mehed, unistuste töökohad ja maailmaparimad sõbrannad.

Ma olin sel nädalal kaks päeva kodus haige ja selle aja jooksul jõudsin ma mitte ainult kolm raamatut läbi lugeda vaid ka palju mõelda. Näiteks jaotasin ma mõttes kõik oma sõbrannad ära Carriedeks, Samanthadeks, Charlottedeks ja Mirandadeks. Vinge.



Niiet, kui te tõesti tahate mulle midagi kinkida jõuludeks, siis oleks super kui selleks oleks Seks ja Linna film või seriaali kõik osad dvd´l. Aitäh, aitäh, aitäh.





Muide, viisakas oleks vist andeks paluda, et ma pole juba kuu aega kirjutanud aga ma ei tee seda. Ma ütlesin juba kohe alguses ju, et kirjutan siis kui mul on aega, mitte sundviisiliselt.

Bläbläblä

Mis on vabadus?

Vabadus on see, et vaheaja esimesel hommikul on su koolinädala äratuskell sisse jäänud ja see hakkab kell 6,45 helisema. Esimese hooga tuleb sul paanikahoog, kas ma hilinen JÄLLE kooli? Kuid paari hetke pärast jõuab sulle kohale, et on vaheaeg ja sa ei peagi kuhugi minema. Sa võid kogu päeva teki all lösutada, räpsu süüa ja naistekaid vaadata. Või just vastupidi, sõpradega üks mõnus ja sisutihe päev veeta.

KUID, ma ei tahtnud sellest rääkida. :D :D (mulle tuli just meelde, et peaaegu iga postituse alguses hakkan ma hoopis teisest teemast jahuma.)

Ma tahtsin rääkida hoopis jõuludest. Paari päeva eest autoga sõites räägiti raadios jõuludest. Seal väideti, et jõulud on ukse ees ja ei teeks paha jõulukingid ära osta. STOPP!

Mulle meeldivad jõulud, kuid ma ei soovi oktoobri kuus selle peale mõelda. Praegu sooviksin ma nautida veel sügisilmi. Pealegi, mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen hakanud ma lund vihkama. Väiksena mulle meeldis lumes mässata, kuid praegu sooviksin ma, et lund ei tulekski maha. Või siis ainult 24. detsembril.

Ning need jõulukingid. Sõbrapäev on juba muudetud ülemaailmaliseks ostlemispühaks. Palun jätke need jõulud siis rahule. Muidugi mulle meeldib kingitusi saada, kuid jõuludes on ka palju muud.

Mnjaa.

Niivõrd vahva on elada Lasnamäel. Kõik oskavad Eesti keelt ja mitteükski vene rahvusest tädike ei ole endale poolt liitrit lõhnaõli peale kallanud. Või mitte ükski jorss ei tule ässama kuskil bussis.
... või siis mitte.



Ma kõnnin sellest sildist vähemalt kaks korda päevas mööda. Kaks korda päevas pean ma tõdema, et elan lollidemaal. Peale selle, teisipäeval teatas üks vene mutike mulle, et ma olen kuradi raibe. Jehhu!

These boots are made for walking, and that's just what they'll do,

Sellel aastal sügissaapaid ostes juhtus küll midagi imelikku. Tavaliselt on nii, et kui ma koos emaga saapaid/kingi ostan on temaarust kõikidel jalavarjudel liiga kõrge konts. Aga seekord ma isegi ei tahtnud kõrge kontsaga saapaid. Hmm, ma olen vist viimsegi oma mõistuse kaotanud.

Miks on nii, et isegi kui ma midagi ilusat eesti poodidest leian on nad nii fucking kallid? Kurat, ma ütlen. KURAT!
Igatahes, järgmisi saapaid ma lihtsalt vajan, VAJAN!

Okei, tunnistan ma ei vaja neid, aga need näevad nii kihvtid välja, et ma ei suutnud neid siia panemata jätta. :D

Not my cup of tea.

Okei, ma saan aru küll, et õpetaja võib iga kell teha tunnikontrolli, aga kui mul on põhimõtteliselt iga keemia tund tunnikontroll või kontrolltöö ajab see ikka juhtme kokku küll. Kõige toredam on muidugi see, et kontrolltöö tuleb hoopis teise teema peale kui pidi. Ma tõesti õppisin seekord , aga tutkit. Mu suurepärase õpetaja perekonnanimi on Mürk. Ma arvan, et ma ei peagi rohkem sõnu tema iseloomustuseks kasutama. Mürk, mis mürk. :D



Sellel veerandil olen ma bioloogias juba kahte õudukat vaadanud. Üks neist oli "Vale pööre 2" ja teise nimi ei tule mul hetkel meelde. :D Igatahes, need mõlemad filmid olid sellised kus on mindud ainult raha peale välja. Filmil kandvat sisu pole, küll aga pole kunstverega koonerdatud. Sellel ajal kui teised võpatasid, pidin mina naerupahvakaid tagasi hoidma. Mitte keegi ei saa ju kunstverega kokku mäkerdatud meest õudsaks pidada?

Küll aga on minuarust õudne film" The happening". Filmi põhimõtte on see, et taimed hakkavad õhku saatma mingeid aineid mis panevad inimsed ennast ära tapma. Kogu filmi jooksul oli vist ainult üks verine koht. Ja mulle see film tõesti meeldib. Tõsiselt pani mind mõtlema, et mis siis saaks kui ka tegelikult peaks selline asi juhtuma.

Mida ma siis teeks? Mida mu perekond siis teeks?







Ma arvan, et kõik inimesed on näinud filmi "Gigolo mees", see oli veel enam-vähem. Kuid filmi järg on ju alla igasugust arvestust. ei ole enam seda huumorit seal. Isegi see pimp ei suutnud mind naerma ajada. Lihtsalt, kohutavalt mage film oli. :(



Kas teile ei tundu, et septmebri kuu läks nii kiiresti? Mul on veel nii selgelt suvi meeles, ja voila, täna on juba esimene oktoober. Masendav!

Fight, fight, ehk machomehed ja steetgirl´id.

Kui ma eelmisise blogi sissekandes hädaldasin, et ma ei oska matemaatikat siis nüüd tuli välja, et oskan ikka küll. Kontrolltöös jäi üks punkt viiest puudu. Utoopika! :D

Täna avaldan ma oma arvamust kaklemise üle. Hiljuti kakles mu siin blogis juba mainitud klassivend teise meessoost isikuga. Või tegelikult, sai peksa, sest poiss kellega ta kakles on juba silmaganähtavalt temast " kõvem mees". Kui mu klassiõde küsis selle poisi käest enne kaklust kas ta kardab, vastas poiss ülbelt: " kui ma kardaks, ei läheks ma ju kohale". Mina aga olen 100% kindel, et sisimas ta värises nagu haavaleht. Nagu ma hiljem sõbrannadelt kuulsin( ma ei viitsinud ega tahtnud seda vaatama minna- ei kannata selliseid asju) oli klassivend üsna mitu hoopi saanud.

Paar päeva tagasi sain ma teada, et ka mu naissoost tuttava ja tema hea sõbranna vahel oli toimunud käsikähmlus. MIS TOIMUB?! Ja kõik see nende vahel sai alguse mittemillestki olulisest.

Ma mäletan, et kui lasteaias või algkoolis selline asi toimus räägiti veel sellest nädalaid. Nüüd aga on see täiesti tavaline asi, et head sõbrad lähevad ühel hetkel omavahel kaklema. Ning jutuainet sellest jagub ainut üheks päevaks.

Ameerika filmidest on meile tuttavad nn "streetgirlid" kes, kohe käed-jalad käiku lasevad kui midagi ei meeldi . Ka Eestis elab sellised, ma küll ei tea isiklikult selliseid, kuid ma olen kindel, et nad on olemas.

Ning loomulikult need machomehed. Tavaliselt sõidavad nad bemaritega ja lasevad tänavatel kõndivatele neidudele signaali. Ma olen kindel, et iga naissoost isik on vähemalt korra elus sellist "komplimenti" kuulnud/tunda saanud (kas mulle ainult tundub nii, või ongi, et need bemarivennad on alati väljas just siis sul kontsad all on? Vähemalt minupuhul on nii). Ja nende rusikad tõusevad kohe eriti kiiresti. Haiglane! Nende elumõte: "Sõidan bemmiga, peksan teiste nägusid sisse ja naised mu kõrval on vaid aksesuaarid".

Ma lõpetan praegu, sest homme on veel siiski koolipäev ja mul "ainult" 101 asja veel teha enne magamaminekut. Üks asi veel: Miks kuradi pärast ma täna nii palju jutumärke kasutasin???

Tüüpiline nädalavahetus ja tänapäeva pubekad.

MA EI OSKA MATAT! Kohe mitte ültse ei oska. Ja see ei ole tore, see pole kohe ültse tore. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Ma tahtsin rääkida hoopis tänapäeva teismelistest. Mind ajavad need keskealised naisterahvad(hullemal juhul ka meesterahvad) nii närvi, kes räägivad, et noorus on kohutavalt hukas ja nende ajal oli kõik palju parem. Ega ikka ei olnud küll. Oli ka nende ajal noori kes jõid või tegid suitsu. Lihtsalt, nad olid peidus ja ei eputanud/uhkustanud sellega. Praegusel ajal on aga "lahe" kui sa suitsu teed või alkoholi pruugid. Mina nii ei arva.

Mu matemaatika õpetaja ütles meile, et talle on öeldud, et minu klassis teevad kõik suitsu. Aga siis tuli välja, et kaks mu klassiõde pole isegi mitte proovinud. Tublid :).

Mina olen proovinud, aga ÕNNEKS ei ole see minu jaoks. Ma kordan, ÕNNEKS.

Teine teema on aga nende riietus, tänapäeva noored ei riietu minuarust just eriti ilusat, et mitte öelda kohutavalt.

Kooslus- retuusid, teksaseelik, suur pusa ja laevad( tuntud ka kui ülisuured skeidid) ei ole just eriti ilus. Okei, ütlen otse välja, see on kohutav. KOHUTAV! Te võite mind vanamoeliseks kutsuda kui tahate, aga mina eelistan armsaid väikseid kleite ja kingakesi.

Kolmas omaette teema on aga nende kõnepruuk. Tüüpiline on, et tänapäeva noorte msn´i pealkirjaks on: omg ääää, ärmasätan sind niii vägaaa, mumusuuu. Looove yaaa! (L) (k)

Miks ei võiks lihtsalt, ilusti kirjutada, et sõbrad, hoolin teist vms? Aga neil kehtib vist reegel, et mida rohkem on ä-tähti seda lahedam/ägedam ma olen. Soovin edu neile sellega.

Nojah, või siis olen ma lihtsalt noore inimese kehas kinni olev vanainimene.

I want, I like, I hate.

I Want list:





* profensionaalne fotoaparaat, * iluasaid kingi, * sülearvuti, * ILUSAID MUSTI teksapüksi














I Like list:

Muusika:
I- Roxette-Sleeping in my car.
II- Keri Hilson- Knock You down
III-Lady Gaga - Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)

Koolitunnid:
I- Ajalugu
II- Kirjandus
III-Eesti keel

Nädalapäevadest:
I- Laupäev
II- Reede
III-Teisipäev

I Hate list:

Koolitunnid:

I- MATEMAATIKA
II- Füüsika
III- Saksa keel

Toitudest:

I- LIHA
II-KALA
III-LIHA
(Ma arvan , et siit on aru saada, et ma olen Lakto-ovovegetariaan, ehk söön küll muna ning piimatoite, kui mitte liha)

Nädalapäevadest:
I-Kolmapäev
II-Esmaspäev
III-Pühapäev



Ma väga vabandan, et niiiii mõttetu postitus aga mul pole eriti aega, sest mu kasuisal on sünnipäev ja suht kiire on. Aga ma luban, et nädalavahetusel saab uue postituse. :D

Ää, mina vä? Beibe vä? Bzz, äkäää. ( MA lisasin selle lause ainult sellepärast, et Jaanikale see lause ei meeldi. :D)

Blondiinidest.

Täna saksa keeles pidime me valime ühe inimese, kes on meie jaoks iidol ja temast jutu kirjutama. Esimene kes mul pähe lõi oli Paris Hilton... Tegelikult oleks ta mulle antiiidol pigem. Aga see-selleks. Nüüd tulevad siin mõningad laused, mida Paris Hilton on öelnud, ning minu väike sarkastiline kommentaar lisaks.

"Ma ei taha olla tuntud kui Hiltoni pärijanna, kuna ma ei teinud selleks midagi."- Jah, Pariseke, kuid kas sa oled teinud midagi mis jätaks sinust teise mulje?

"Kõigepealt tahtsin veterinaariks saada. Ja siis mõistsin, et sa pead loomadele süsti tegema, et neid magama panna. Nii otsustasin, et ostan lihtsalt hunniku loomi ja pean neid selle asemel enda kodus."- Isegi kuue aastane teab, et loomaarst paneb loomi magama, kuid samas sa oled ju ainult blondiin.

"Maailmas pole kedagi minusugust. Ma arvan, et igal aastakümnel on oma ikoonist blondiin, nagu Marilyn Monroe või printsess Diana. Ja praegu olen mina see ikoon. "- Oi Paris, sa ei küündi mitte kunagi Marilyn Monroe või printsess Diana tasemele.

"Mis asi on supiköök?"- Aga Paris, kui palju maksavad Jimmy Choo selle hooaja saapad?

"Üks minu kangelasi on alati olnud Barbie. Ta ei pruugi küll mitte midagi teha, kuid ta näeb seda tehes alati vapustav välja."- Täpselt nagu sina, ainult, et sa ei näe mitte midagi tehes hea välja.

Igatahes, ma lõpetan nüüd selle iroonitsemise ning kobin tagasi voodisse. Nimelt, ma ei tunne ennast eriti hästi... tegelikult tunnen ma ennast nagu vana sokk. :D

Uuenenud Stiilipäevik, ehk si*ast saab saia teha.

Suvehooajal pani Stiilipäevik ikka täiega puuse(meenub üks noor tütarlaps kellele tema uus välimus apsoluutselt ei sobinud ega talle endale ei meeldinud). Või kuidas kõik mehed ülikondadesse ja naised ülipidulikuks tehti.

Juuksurid olid ka seal kõik kohutavad, inimeste enda arvamust ei küsitud, tehti seda, mis juuksuritele endale meeldis.

Samas sügishooaeg on juba minuarust midagi, olen nõus, ta ei ole veel ideaalne. Kuid paremuse poole on ta igaljuhul muutunud. Ei ole neid lolle soovitusi enam lõpus, kus Lensin soovitab teksapüksid ära visata! :O.

Igaljuhul on ka juuksur parem. Lauri Pedaja teeb nalja ning küsib muutuja arvamust mitte ei tee talle potispengut pähe. (Tuletan meelde, et Lauri Pedaja kinnitas, et poejuuksevärvi on saatanast).

Niiet, "Stiilipäevik" on mõnus neljapäevane meelelahutus. Ei nõua liialt süvenemist samas ei pea igavusest haigutama.

No Words.

Kui oled ühesse või teisesse armunud, siis sõidab selle inimese pea kogu aeg sinu peas ringi. 9-aastane

Kui armastajad vanaks jäävad, siis nad ei ütle enam, et nad armastavad teineteist. Siis nad küsivad, et kas tahad kohvi juurde küpsist ka või. 6-aastane

Ma olen peigmehe otsimise ära lõpetanud, sest see võtab täitsa palju aega. 9-aastane

Ma ei mäletagi, kuidas ma Piiaga käima hakkasin. Sest see oli mitu aastat tagasi. 6-aastane

Kui enam mingit peigmeest ei taha, võib öelda: "Tee ise süüa." 8-aastane

Truudusetus on siis, kui mees ostab lillekimbu, aga naine ei saa seda kunagi kätte. 7-aastane

See pole alati tähtis, milline sa välja näed. Vaata mind. Mina olen ju ilus, aga mul pole veel kedagi, kellega abielluda! 7-aastane

Mees vaatab naist. Mehel on südamed silmades. 8-aastane.

Vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud. 6-aastane

It´s the same.

Kõik on koolis täpselt samamoodi, no loomulikult väikeste eraditega. Aga ei midagi eriti märkimisväärset. Igatahes, mul on ainult üks füüsika tund olnud ja juba tunnen, et see saab mu vihatud aine nr 1 olema. Jap, füüsika saab isegi matemaatikast ette.

Soovin siis veelkord õnne Angeelikale, kellel on täna sünnipäev. Ning Elinale kellel on homme sünnipäev.

Aargh, mu kool käib mulle ikka tõsiselt närvidele, tüüp viskab raudtool üle klassi ja kannab nuga kaasa, direktor ja kõik teevad, aga neil suht suva sellest. Mis on iseenesest ju... TORE. Ning samuti ka see, et nad sunnivad/tahavd sundida üleminekueksamit matemaatikas tegema. Isegi Tiit(mataõps) ütles, et arvata on mis tulemused tulevad. Ühesõnaga, kohutavad.

Aga võib loota, et selleks ajaks olen ma juba Soome koolis, mida rohkem ma sinna kolimisest mõtlen, seda rohkem mulle see idee meeldib. Jääb üle ainult loota.

Panen väike pildi ka üles mis mu endine klassivend on joonistanud, ma küll ei mäleta, et ta nii hästi joonistas. Pildi autor on siis Tony Pronko.

It´s over.

Läbi, finito, over, done.



Suvi ON ametlikult läbi. Homme on esimene september ja samuti ka esimene koolipäev. Arvata on, et väike mase on peal.

Lasnamäe Üldgümnaasium 8a. Here I come! Ready or not.

Igatahes, praegu ma tõesti ei viitsi eriti pikka juttu siia kirjutada, pikema postituse saate arvates koolimuljetest.

Aga väikse stiilinäite toon ka mis on minuarust täiesti rõve, ja see on veel hellalt öeldud.



Ajab ju muigama? Tegelt võiks ju niismagi palja tagumikuga laval olla.

Daddys little girl.

Palju, palju õnne issi! Tänan sind kõigi nende iseloomujoonte eest mis ma sinult saanud olen: kõva iseloom, oma arvamus, korraarmastus(minu puhul lääb see kahjuks küll harva välja), huumorisoon ja paljud muud.


Tänud et sa oled olnud mu issi 14 ja pool aastat. Ning kuigi me ei ela koos, ei tähenda see seda, et ma sind vähem armastaksin. Ilusat sünnipäeva kahte viimast tundi sulle.

Ning muidugi paljupalju õnne ka mu emmele ja tema mehele nende pulmaaasta päeva puhul,

love ya!

The most craziest eyes you have ever seen.

Väike stiilinäide mu silmadest(nõrganärvilistel mitte vaadata):

First September.

Ma siin mõtlesin mida selga panna esimesel septembril. Välja mõtlesin, kuid ma ei tea kas haarempüksid on ikka hea mõte. Panin väikse pildi ka mida kavatsen selga/jalga panna. Mida arvate?

Again

Kui mitu korda olen ma blogi/päeviku pidamist alustanud ning siis jälle ära lõpetanud? Viis kindlasti, kui mitte kuus. Seekord ma mingeid lolle lubadusi ei hakka andma, et a´la kirjutan kolm korda nädalas. Kirjutan siis kui tuleb meelde või siis kui on tuju.
Uuesti algab ka kool, see aasta juba kaheksas kord. Kaheksa aastat ja kolm kooli. Pole paha ju? Kindlasti tuleb ka neljas, samas ei välista ka viiendat. Tegelt ma isegi oleks natuke huvitatud Soome kolimises ja seal õpingute jätkamises(kes mind teavad teavad ka, et mu emal on suhteliselt suur soov Soome kolida). Samas ajakirjandust Soomes õppida oleks vist natuke liialt raske minu jaoks.

Lisan siia lõppu ühe väikse lingi ühest lehest kus üks tegelane loeb su mõtteid ja ütleb missugusest staarist sa mõtled. See tegelane küsib ka sult küsimusi selle staari kohta. Arvab ära ka näitkes Evelin Ilvese ja Edgar Savisaare. :http://en.akinator.com/

Tšauu