Love me or hate, that is the question.

Teate mis meil hetkel ahjus on? Piparkoogid, böö. Ma olen see aasta täielik grinch. MA EI TAHA JÕULE! EI, EI, EI!



Homme on Seks ja Linna viimane osa. Õudne, sest tavaliselt lõppevad minu päevad just selle sarja vaatamisega. Ja mida ma nüüd siis teen, lähen kell kümme magama? Okei, võibolla see polekski nii halb mõte, saaks välja puhatud ja bläbläblä aga ma ei taha, et see supersari lõppeks.

Kui ma esimest korda vaatasin Seks ja Linna filmi elasin ma sellele nii sisse, et ma ei oleks olnud imestunud kui ma oleksin millegi oma arvutiekraani poole teele saatnud kui Mr.Big lolliks läks ja pulma ei ilmunud.

Kõik mis vähegi Seks ja linnaga seondub köidab mu tähelepanu. Ma arvan, et mu armastus selle vastu on nii suur, sest ma ise tahakisn just niimoodi 20 aasta pärast elada. Ilusad riided, seksikad mehed, unistuste töökohad ja maailmaparimad sõbrannad.

Ma olin sel nädalal kaks päeva kodus haige ja selle aja jooksul jõudsin ma mitte ainult kolm raamatut läbi lugeda vaid ka palju mõelda. Näiteks jaotasin ma mõttes kõik oma sõbrannad ära Carriedeks, Samanthadeks, Charlottedeks ja Mirandadeks. Vinge.



Niiet, kui te tõesti tahate mulle midagi kinkida jõuludeks, siis oleks super kui selleks oleks Seks ja Linna film või seriaali kõik osad dvd´l. Aitäh, aitäh, aitäh.





Muide, viisakas oleks vist andeks paluda, et ma pole juba kuu aega kirjutanud aga ma ei tee seda. Ma ütlesin juba kohe alguses ju, et kirjutan siis kui mul on aega, mitte sundviisiliselt.

Bläbläblä

Mis on vabadus?

Vabadus on see, et vaheaja esimesel hommikul on su koolinädala äratuskell sisse jäänud ja see hakkab kell 6,45 helisema. Esimese hooga tuleb sul paanikahoog, kas ma hilinen JÄLLE kooli? Kuid paari hetke pärast jõuab sulle kohale, et on vaheaeg ja sa ei peagi kuhugi minema. Sa võid kogu päeva teki all lösutada, räpsu süüa ja naistekaid vaadata. Või just vastupidi, sõpradega üks mõnus ja sisutihe päev veeta.

KUID, ma ei tahtnud sellest rääkida. :D :D (mulle tuli just meelde, et peaaegu iga postituse alguses hakkan ma hoopis teisest teemast jahuma.)

Ma tahtsin rääkida hoopis jõuludest. Paari päeva eest autoga sõites räägiti raadios jõuludest. Seal väideti, et jõulud on ukse ees ja ei teeks paha jõulukingid ära osta. STOPP!

Mulle meeldivad jõulud, kuid ma ei soovi oktoobri kuus selle peale mõelda. Praegu sooviksin ma nautida veel sügisilmi. Pealegi, mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen hakanud ma lund vihkama. Väiksena mulle meeldis lumes mässata, kuid praegu sooviksin ma, et lund ei tulekski maha. Või siis ainult 24. detsembril.

Ning need jõulukingid. Sõbrapäev on juba muudetud ülemaailmaliseks ostlemispühaks. Palun jätke need jõulud siis rahule. Muidugi mulle meeldib kingitusi saada, kuid jõuludes on ka palju muud.

Mnjaa.

Niivõrd vahva on elada Lasnamäel. Kõik oskavad Eesti keelt ja mitteükski vene rahvusest tädike ei ole endale poolt liitrit lõhnaõli peale kallanud. Või mitte ükski jorss ei tule ässama kuskil bussis.
... või siis mitte.



Ma kõnnin sellest sildist vähemalt kaks korda päevas mööda. Kaks korda päevas pean ma tõdema, et elan lollidemaal. Peale selle, teisipäeval teatas üks vene mutike mulle, et ma olen kuradi raibe. Jehhu!

These boots are made for walking, and that's just what they'll do,

Sellel aastal sügissaapaid ostes juhtus küll midagi imelikku. Tavaliselt on nii, et kui ma koos emaga saapaid/kingi ostan on temaarust kõikidel jalavarjudel liiga kõrge konts. Aga seekord ma isegi ei tahtnud kõrge kontsaga saapaid. Hmm, ma olen vist viimsegi oma mõistuse kaotanud.

Miks on nii, et isegi kui ma midagi ilusat eesti poodidest leian on nad nii fucking kallid? Kurat, ma ütlen. KURAT!
Igatahes, järgmisi saapaid ma lihtsalt vajan, VAJAN!

Okei, tunnistan ma ei vaja neid, aga need näevad nii kihvtid välja, et ma ei suutnud neid siia panemata jätta. :D

Not my cup of tea.

Okei, ma saan aru küll, et õpetaja võib iga kell teha tunnikontrolli, aga kui mul on põhimõtteliselt iga keemia tund tunnikontroll või kontrolltöö ajab see ikka juhtme kokku küll. Kõige toredam on muidugi see, et kontrolltöö tuleb hoopis teise teema peale kui pidi. Ma tõesti õppisin seekord , aga tutkit. Mu suurepärase õpetaja perekonnanimi on Mürk. Ma arvan, et ma ei peagi rohkem sõnu tema iseloomustuseks kasutama. Mürk, mis mürk. :D



Sellel veerandil olen ma bioloogias juba kahte õudukat vaadanud. Üks neist oli "Vale pööre 2" ja teise nimi ei tule mul hetkel meelde. :D Igatahes, need mõlemad filmid olid sellised kus on mindud ainult raha peale välja. Filmil kandvat sisu pole, küll aga pole kunstverega koonerdatud. Sellel ajal kui teised võpatasid, pidin mina naerupahvakaid tagasi hoidma. Mitte keegi ei saa ju kunstverega kokku mäkerdatud meest õudsaks pidada?

Küll aga on minuarust õudne film" The happening". Filmi põhimõtte on see, et taimed hakkavad õhku saatma mingeid aineid mis panevad inimsed ennast ära tapma. Kogu filmi jooksul oli vist ainult üks verine koht. Ja mulle see film tõesti meeldib. Tõsiselt pani mind mõtlema, et mis siis saaks kui ka tegelikult peaks selline asi juhtuma.

Mida ma siis teeks? Mida mu perekond siis teeks?







Ma arvan, et kõik inimesed on näinud filmi "Gigolo mees", see oli veel enam-vähem. Kuid filmi järg on ju alla igasugust arvestust. ei ole enam seda huumorit seal. Isegi see pimp ei suutnud mind naerma ajada. Lihtsalt, kohutavalt mage film oli. :(



Kas teile ei tundu, et septmebri kuu läks nii kiiresti? Mul on veel nii selgelt suvi meeles, ja voila, täna on juba esimene oktoober. Masendav!

Fight, fight, ehk machomehed ja steetgirl´id.

Kui ma eelmisise blogi sissekandes hädaldasin, et ma ei oska matemaatikat siis nüüd tuli välja, et oskan ikka küll. Kontrolltöös jäi üks punkt viiest puudu. Utoopika! :D

Täna avaldan ma oma arvamust kaklemise üle. Hiljuti kakles mu siin blogis juba mainitud klassivend teise meessoost isikuga. Või tegelikult, sai peksa, sest poiss kellega ta kakles on juba silmaganähtavalt temast " kõvem mees". Kui mu klassiõde küsis selle poisi käest enne kaklust kas ta kardab, vastas poiss ülbelt: " kui ma kardaks, ei läheks ma ju kohale". Mina aga olen 100% kindel, et sisimas ta värises nagu haavaleht. Nagu ma hiljem sõbrannadelt kuulsin( ma ei viitsinud ega tahtnud seda vaatama minna- ei kannata selliseid asju) oli klassivend üsna mitu hoopi saanud.

Paar päeva tagasi sain ma teada, et ka mu naissoost tuttava ja tema hea sõbranna vahel oli toimunud käsikähmlus. MIS TOIMUB?! Ja kõik see nende vahel sai alguse mittemillestki olulisest.

Ma mäletan, et kui lasteaias või algkoolis selline asi toimus räägiti veel sellest nädalaid. Nüüd aga on see täiesti tavaline asi, et head sõbrad lähevad ühel hetkel omavahel kaklema. Ning jutuainet sellest jagub ainut üheks päevaks.

Ameerika filmidest on meile tuttavad nn "streetgirlid" kes, kohe käed-jalad käiku lasevad kui midagi ei meeldi . Ka Eestis elab sellised, ma küll ei tea isiklikult selliseid, kuid ma olen kindel, et nad on olemas.

Ning loomulikult need machomehed. Tavaliselt sõidavad nad bemaritega ja lasevad tänavatel kõndivatele neidudele signaali. Ma olen kindel, et iga naissoost isik on vähemalt korra elus sellist "komplimenti" kuulnud/tunda saanud (kas mulle ainult tundub nii, või ongi, et need bemarivennad on alati väljas just siis sul kontsad all on? Vähemalt minupuhul on nii). Ja nende rusikad tõusevad kohe eriti kiiresti. Haiglane! Nende elumõte: "Sõidan bemmiga, peksan teiste nägusid sisse ja naised mu kõrval on vaid aksesuaarid".

Ma lõpetan praegu, sest homme on veel siiski koolipäev ja mul "ainult" 101 asja veel teha enne magamaminekut. Üks asi veel: Miks kuradi pärast ma täna nii palju jutumärke kasutasin???

Tüüpiline nädalavahetus ja tänapäeva pubekad.

MA EI OSKA MATAT! Kohe mitte ültse ei oska. Ja see ei ole tore, see pole kohe ültse tore. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Ma tahtsin rääkida hoopis tänapäeva teismelistest. Mind ajavad need keskealised naisterahvad(hullemal juhul ka meesterahvad) nii närvi, kes räägivad, et noorus on kohutavalt hukas ja nende ajal oli kõik palju parem. Ega ikka ei olnud küll. Oli ka nende ajal noori kes jõid või tegid suitsu. Lihtsalt, nad olid peidus ja ei eputanud/uhkustanud sellega. Praegusel ajal on aga "lahe" kui sa suitsu teed või alkoholi pruugid. Mina nii ei arva.

Mu matemaatika õpetaja ütles meile, et talle on öeldud, et minu klassis teevad kõik suitsu. Aga siis tuli välja, et kaks mu klassiõde pole isegi mitte proovinud. Tublid :).

Mina olen proovinud, aga ÕNNEKS ei ole see minu jaoks. Ma kordan, ÕNNEKS.

Teine teema on aga nende riietus, tänapäeva noored ei riietu minuarust just eriti ilusat, et mitte öelda kohutavalt.

Kooslus- retuusid, teksaseelik, suur pusa ja laevad( tuntud ka kui ülisuured skeidid) ei ole just eriti ilus. Okei, ütlen otse välja, see on kohutav. KOHUTAV! Te võite mind vanamoeliseks kutsuda kui tahate, aga mina eelistan armsaid väikseid kleite ja kingakesi.

Kolmas omaette teema on aga nende kõnepruuk. Tüüpiline on, et tänapäeva noorte msn´i pealkirjaks on: omg ääää, ärmasätan sind niii vägaaa, mumusuuu. Looove yaaa! (L) (k)

Miks ei võiks lihtsalt, ilusti kirjutada, et sõbrad, hoolin teist vms? Aga neil kehtib vist reegel, et mida rohkem on ä-tähti seda lahedam/ägedam ma olen. Soovin edu neile sellega.

Nojah, või siis olen ma lihtsalt noore inimese kehas kinni olev vanainimene.